Thursday, March 09, 2006

Asüül

Varjupaik ühiskonna heidikutele ning muidu veidrikele. Mingit klubikaarti pole vaja, sissesaamiseks piisab trollilaadse turvamehe ärarääkimisest (on tulnud ette ka imemisjuhtumeid). Jookideks kõik, mis sobib traktorikütuseks, kuid ka tavalised märjukesed veini, õlu, viina, tequila ja gini näol. Paljude külaliste lemmikuks on kohapeal valmistatud absint.
Laval astuvad üles erinevad artistid, enamasti täiesti tundmatud. Aga muusika on hea, seltskond ei tüüta, jook on alati kiiremini kohal kui sa jõuad tellida ning pole aroomitubaka vastu allergilist kokka. Mõned käivad siin lihtsalt üksinda joomas, mõned ennast teistega võrdlemas, mõned loevad raamatut, mõned mängivad malet, mõned tarvitavad narkootikume, mõned otsivad hingesugulast (mitte otseses tähenduses).
Asüüli eest hoolitseb(paremini kui oma laste eest) endine mustkuntsnik Alfons.

Õed Veronika ja Virginia

Õed Veronika ja Virginia on natuke teistsugused. Ja mitte ainult välimuse poolest. Asjatundmatu ja konservatiivne vaataja peaks neid ilmselt lesbipaariks - antud situatsioonis väga sobimatu üldistus. Nad on täiesti tavalised heteroseksuaalsed perekonnaliikmed. Aga see pole kindlasti mitte kõige tähtsam.
Kuna nad on teatud ringkonnas üsna tuntud ning enamasti nad liiguvad koos, siis nimetatakse neid lühidalt VV. VV liiguvad tihti koos oma parima sõbraga, kes on võrdlemisi kahtlase mainega (seda võimendab fakt, et tal on alati narkootikume) mees. Tema nimi on Jaak. Ehk siis, neid kohates, võib eranditult näha pilti (alustades paremalt): Veronika-Jaak-Virginia. Jah, alati samas järjekorras.
Aga kuidas on seotud VV ning Jaak Sinuga? Esimene seos on enamustele meestele ilma mingi põhjenduseta selge - Sa tahaksid seksida koos Veronika ja Virginiaga. Korraga. Teine seos tuleneb Sinu õhtustest eelistustest - ka Sulle meeldib käia klubis nimega Asüül. Nagu ka nimi ütleb, on see varjupaik nendele, kellele tavalised olelemiskohad sobivad ainult koomalaadses joobes täiskusemiseks/oksendamiseks.

Wednesday, March 08, 2006

Autojuht Tarvi

Nagu nimi ütleb, on tegemist ametilt autojuhiga, täpsemalt Härra Bernardi autojuhiga. Enamus populaarseid meediaikoone ning muud Härra tallaalused on temaga vähemalt ühe korra kohtunud. Tegelikult ainult ühe korra, sest ainuke inimene, kes Tarvi lähedust välja kannatab ongi Härra Bernard ise. Võib-olla sellepärast, et ta on leidnud esimese autojuhi, kes Härra tagant midagi ei varasta, kuid võib-olla meeldivad talle lihtsalt selgrooga inimesed. Ja neid ei kohta Härra palju.
Tarvi üks hobisid on üllatusseks. Tihti läheb ta mõne Härra külalisega privaatsemasse kohta ning enne kui külaline aru saab, mis on toimunud, tuleb rahulolev Tarvi auto juurde tagasi. Üllatusseks. Kuid kõik, kes teda teavad, eriti mehed, ei julge temaga koos isegi sauna minna, sest on teada juhtumeid, kus üllatuse on saanud meesterahvas. Aga see polegi kõige tähtsam, sest muidu on Tarvi, erinevalt tavalistest autojuhtidest, peoloom ja karaokekunn. Ning ta ei sõida kunagi alkoholijoobes (rõhk sõnal alkohol). Sina ei ole Tarvi käest üllatust saanud, aga sa oled teadlik vastavast ohust.

Tuesday, March 07, 2006

Härra Bernard

Härra Bernard on liiga rikas tavalise inimese jaoks. Üks tark inimene on kunagi öelnud, et liiga rikastel inimestel pole hinge ning sellega peab lihtsalt nõustuma. Bernard lõbustab ennast tihti vaeste inimeste palkamisega labaseks ülesanneteks. Näide: Härra Bernard läheb lõbu pärast Balti Jaama, kus teadavasti on Eestis suurim vaeste inimeste tihedus ühel ruutkilomeetril. Kohates seal kohalikku staari Aleksandrit (kes muide oskab keskmiselt hästi mängida lõõtspilli), lubab Härra talle anda 5000 krooni (Aleksandri kahe ja poole aasta sissetulek) selle eest, et Aleksander läheks Viru keskusesse NSVL-u hümni mängima. Aleksander satub käsikähmlusesse turvamehega, kes üritab keskmiselt joobes Aleksndrit keskusest välja visata ja kuigi esimene turvamees langeb pärast tugevat hoopi pudeliga lagipähe saades oimetuna põrandale, saavad järgmised turvamehed temast siiski jagu ja toimetavad mehe politsei kätte. Kuna tingimust ei täidetud, ei saa Aleksander lubatud 5000 krooni. Härra jääb siiski rahule, kuigi lihtsurelike seiklused on talle ammu igavaks muutunud. Kuigi Härra Bernard väldib kodanlust nagu muhkkatku, on tema üheks lemmikuks ajaviiteks jäänud siiski näidata inimestele nende jaoks liiga suurt rahasummat, mille tõttu nad alatihti kaotavad reaalsusaju ning on valmis tegema mõeldamatuid asju. Kodanlus kaotab alati.

Aga mis on Härra Bernardil ühist Sinuga. See on väga lihtne. Ka Härra Bernard vestleb aeg-ajalt Sinu üllatuseks Augustiga. Kokkusattumus?

Monday, March 06, 2006

Sina

Pealtnäha tavaline inimene. Pealtnäha. Sind iseloomustab kõige paremini lause: "Mina olen täiesti normaalne, aga mu sõber August on täielik värdjas." Tegelikult on August täiesti mõnus sell. Ja Sina vajad abi, vähemalt teiste arust. (Üks lõik laulust nimega "Hull ajus": Some people tell me thet I need help. Some people can fuck off and go to hell.)
Aga Juulius on natuke veider. Jah, tema nimi on Juulius. Mitte Sinu.

Juulius

Juulius on natuke eksinud. Mitte asukohaga. Vaid ajaga. Täpsemalt 700 aastaga. Olles Saksa Ordu palgsõdur, kelle teadmised maailmast niigi kesised on, leidis Juulius ennast hiljuti Kadrioru pargist. Muru niitva aedniku poolt. Õnneks lõi Juulius tal kiiresti pea lõhki ning temaga enam probleeme polnud. Edasi on Juuliuse seiklused Sulle teadmata, ta pole väga jutukas.

Segaduses? Ära muretse, alguse asi.

August

Te tunnete ta ära juba kaugelt. Tema silmatorkav välimus eristab teda isegi niigi värvikirevast tänavapildist. Temast justkui eritub tarkust selle kõige selgemas tähenduses. Tema nimi on August. Perekonnanimi pole tähtis. Aga millegipärast näed Augustit ainult Sina. Sa võid ju teda oma sõprade juurde kutsuda, mida Sa ka korduvalt teinud oled, aga see lõpeb alati ühtemoodi - Sind lihtsalt naerdakse välja. Aga Augustiga on tore rääkida. Tema veider messingist monokkel ja vanamoodne torukübar ning see totralt viisakas ülikond mõjub kuidagi rahustavalt. Aga see polegi kõige tähtsam.

Manifest

Peaaegu kõikide vabade maade rahvastele,
suurtele ja väikestele.
Patustele, pühakutele, valejumalakummardajatele,
koledatele ja ilusatele jne.

Tegelikult tuleb tõdeda, et kedagi ei huvita see mida ma siia kirjutan.
Aga seda teavad ju kõik, kuid ometi on blogid vallutanud maailma kogu oma tähtsusetuses.
Hakkame siis pihta.

Mul tuli mõte jutustada lugu blogi vormis. Endal pärast hea lugeda ning võibolla ka minu kujutletaval publikul. See selleks. Alustan juba täna.