Uus nägu

Peldikujärjekorras oodates tunduvad sekundid päevadena. Aga kuna ukse pihta prõmmimine on Asüülis äärmiselt ohtlik tegevus - sa ei või kunagi teda, mitu korda ületab peldikusolija mass sinu oma - siis ei jää muud üle kui oodata. Sa kuuled seestpoolt rõõmsat kiljumist ning madalat naeru. "Jaak?"
"Tule sisse!" ütleb lõbus naisehääl ning sale pikkade küüntega käsi tõmbab su ukse vahelt sisse. Pole ime, et ootamine nii kaua aega võttis. Nad olid peldikust väikese puhketoa teinud. Heksagonaalne peegel oli kraanikausi peal lauaks ning selle ümber kolm paaripukki. Peeglile oli tehtud valge pulbriga mingi kujutis. Lähemal uurimisel avastad, et tegu on Eiffeli torni siluetiga.
"Bonjour, mu sõber," ütleb Jaak maheda prantsuse aktsendiga.
"Eeeh, tere Jaak, Veronika, Virginia!" vastad kõheldes ning pressid ennast lõbusast laudkonnast mööda pissuaari juurde. "See koht on tegelikult mõeldud 2 päeva vanale karbonaadile ja eilsele veinile, mis nii väga soovib mu kehast väljuda."
"Sa oled liiga konservatiivne inimene. Kui VV pakuksid sulle praegu ennast siin samas peegli peal, kas sel juhul oleks ikka tegemist peldikuga või muutuks see hoopis seksodroomiks?"
"See pole päris sama asi."
"Aga on. On küll, selles su probleem ongi. Me peame seda pisikest planeeti, enda riigihakatist, seda linna või seda urgast nimega Asüül kasutama vastavalt hetkevajadustele. Kui meil oleks iga tegevuse jaoks eraldi ruum, siis meil oleks ainult üks pikk järjekord ja suur hulk tühje tube. Inimesed on lambad - nad tahavad täpselt seda, mis nende kõrvalseisjatel on."
"Ahah. Jätan meelde. Oota, aga mis sellest VV asjast sai?"
"Mitte peldikus!" ütles Veronika.
"Mitte peegli peal," ütles Virginia. Nähes teiste üllatust tundis, kuidas ta peab ennast täiendama: "Sellel on teravad servad!" Ning Virginia punastas. Seda ei juhtu tihti. Ilmselt on ta kunagi ennast peegli peal natuke ära kratsinud.

Sa väljud peldikust muigega, sest tegelikult sulle meeldib Jaagu mõte. Baarileti äärde jõudes avastad sa, et Alfons on asendunud näitsikuga. Peas tiirleb absurdne, kuid siiski mitte võimatu mõte - ma olen liiga palju absinti joonud.
"Tere, mida võtad?" küsib näitsik vallatult. Sa tahaksid kõike, ainult et ei peaks leti äärest lahkuma. Või samas. Baarides võibki leti ääres passida. Jah, seda ma teengi.
"Topeltkogus Alfonsi Rohelist!" vastad uhkelt ning see tõesti tundub hetkel hea mõttena. Vähemalt jääb sinust asüülipatrioodi mulje, kes tõeliselt hindab Alfonsi villimiskunsti. Või alkohooliku. Üks kahest ja sa oled valmis seda riski võtma.
"Mmm, hea valik!" ütleb näitsik ning asub innukalt jooki valama. Vist läks õnneks.
"Mis su nimi on?" küsid ning loodad mitte tavalise perverttüütaja muljet jätta.
"Kristiina."