Thursday, November 29, 2007

Värsked uudised

"Noored Tartu semiootikatudengid on teinud hämmastava avastuse - Jakob Hurda müsteerium on lahendatud. Täna avastasid noored semiootikud otse Mihhail Lotmani loengust tulles, kuidas Jakob Hurt paljastas oma tõelise pale. Esmapilgul tundus noortele, et tegemist on teada tuntud Darth Vaderi käsilasega, üldsusele tuntud kui stormtrooper. Pärast pikemat arutelu ning konsulteerimist noorte ajaloolastega, jõuti lõpuks järeldusele, et Jakob Hurt üritas kristliku suitsukatte all pöörata eestlased hoopis tumedate jõudude poole.


Veelgi hämmastavamaid tulemusi andis piltide digitaalne töötlemine. Hetkel küll veel tõestamata, aga väga tõenäoline on Jakob Hurda hoopis kõrgem positsioon vertikaalsel kurjuse teljel.


Kõrvutades digitaalselt töödeldud Hurta ning Darth Vaderit, näeme me selgelt, et tegemist on ühe ja sama isikuga. Sellest uudisest innustatuna on paljud Tartu tumedate jõudude austajad hakanud hoopis Hurta kummardama. Nende hulka kuuluvad kohalikud metallistid, punkarid, tsiklimehed ning väike, kuid suure kiirusega kasvav emokogukond. Viimastega eitavad seotust kõik eelnimetatud kogukonnad. Loomulikult on marus ka kohalikud kristlased.
Kuna ajalugu sai selle avastusega palju eestlaste jaoks hoopis uue tähenduse, siis otseloomulikult on avastatud ka meie selle aja kanglelane. Selleks pole keegi muu kui Carl Robert Jakobson. Kõrvutades tema pildi kuulsa kangelase Obi Van Kenobi omaga, näeme me jällegi, et tegemist on ühe ja sama isikuga.


Tema kuulus esimene isamaakõne, mis räägib eesti rahva valguse-, pimeduse- ning koiduajast on ilmselge vihje tema raskest võitlusest tumedate jõudude vastu. Teda on hakanud toetama kohalikud hipid, keda on Tartus väga palju. Lisaks on võtnud Eesti maa- ja Taarausulised Jakobsoni eestlaste muistsete jumaluste sekka. On toimunud ka üksikud kümnekrooniste rikkumisi. 500-te kupüüride rikkumisi pole vaeses Tartus veel olnud.
Ainukesena on segaduses Tartu skinhead'id, kes ei oska poolt valida. Ühelt poolt sobiks neile Darth Vaderi hitlerlik käitumismaneer, kuid kuna selle poole on valinud ka punkarid (teada tuntud antifašistid toim.) ei tule see kõne allagi. Kui Obi Van Kenobi poolt propageeritud valgustus ehk nende tõlgenduses white power sobiks väga hästi kokku nende maailmavaadetega, siis olla ühes leeris hipidega oleks ilmselt hullem kui surm. Seetõttu on kohalikud skinhead'id selles küsimuses jäänud neutraalseks ning ajavad oma endist asja edasi.
Tartu linnapea on soovitanud inimestel jääda rahulikuks, kuid igaksjuhuks on mobiliseeritud kohalik politsei, noorkotkad ning kodutütred. Viimase kahe organisatsiooni funktsioon on jäänud selgusetuks. Venemaa on jõudnud juba kohale saata mõned naši aktivistid, kes levitavad kohaliku vene kogukonna seas kuuldusi, mille kohaselt on Ansip ei keegi muu kui Kuri Imperaator ise.
Mõned kommentaarid kohalikelt näitavad selgelt kui pingeline on olukord Tartus. Hakkajad Universitas Tartuensise ajakirjanikud küsisid Raekoja ümbruses inimeste arvamust toimuva kohta:
Maali (pensionär, 65 a) "Ma olen alati seda Hurda kuju seal Toomemäel vaadanud ja minuarust pole see üldse tema moodi. Tal oli ju habe!"
Tolik (Piro Kunn, vanus teadmata) "Piro on rahvast täis, joovad nagu loomad. Taara tuleb, raha tuleb, elu on ilus! Kolja, bljäd! Ma juba ütlesin sulle, et sina siit pudeleid ei võta!"
Tõnis (juuratudeng, 21 a) "See on vanade asjade üleskaevamine! Pealegi pole mingit alust Hurda süüdistamiseks."
Ivan (naši aktivist, 18 a) "Ansip fašist! Ansip Imperator! Pazooor!"
Toomas (skinhead, 19 a) "Kuradi tibla!"
Meiks (hipi, 27 a) "Nagu võtke rahulikult inimesed, sest tegelikult ju vahet pole, kas või kes nad olid või üldse on suva, mis sellel ajal toimus, sest praegu on nüüd ehk tänapäev ja üldse. Maailmarahu, piiiiissss."

Alkoholipoed ootavad alkomüügikeeldu ning on suurendanud oma varusi vähemalt 30%. Kõik mäletavad, mis juhtus enne eelmist keeldu. Õnnelik Juhus ja Herne pood on eriolukorra tõttu lahti kella kaheni.
Värskemad uudised olukorrast Tartus meie veebilehel."

- "Idioodikari!" on Sinu ainuke mõte ning Sa viskad ajalehe prügikasti. Õnneks on Asüülini veel ainult 5 minutit jalutada.

Monday, July 30, 2007

Seltsimees Petuhhov

"Sõda, bläd!" mõtles Petuhhov ja tõusis aeglaselt ühele põlvele. Kogu tema rühm oli langenud vaenlase varitsuse ohvriks ning ta oli kindel, et ta oli ainuke ellujääja. Veel mõnikümmend meetrit ja juba ta oleks päästvas metsasalus. Silmapiirile ilmus vaenlase tank "Reinmetall". Petuhhov alustas kiiret spurti, kuid napilt enne esimesi kuusepuid tabas teda püssikuul paremasse õlga. Võib-olla oli see hommikul joodud viin, võib-olla lihtsalt hirm surma ees, aga Petuhhov jätkas liikumist ning jõudiski metsa. Ühtäkki muutusid ta jalad nõrgaks ning ta langes mustikate vahele. Petuhhov mõtles sõpradest, emast ja isast, kõikidest ilusatest naistest, kes tal saamata jäid ning oli üldse väga mornis meeleolus.
"Tšort, kõik annaks kui ainult ära ei sureks!"
"Aga palun!" ütles üks väga sünge hääl tema kõrval. Petuhhov keeras pead ning nägi väga eriskummalise välimusega tegelast. Ta nägi välja nagu metslane - pulstunud juuksed, katkised ning ürgse välimusega räbalad, karusnahk üle selja tõmmatud - Petuhhov aimas kõige halvemat. Vanakuri ongi talle nüüd järele tulnud. Tõmmates memme antud ikooni põuest välja, üritas Petuhhov kuradit minema ajada.
"Kasi minema, mina sinuga põrgusse ei tule!"
"Seltsimees Petuhhov, sa oled asjast täiesti valesti aru saanud. Ma tulin sind aitama. Pealegi sa ise kutsusid mind. Mida sa praegu oma elus kõige rohkem tahad?"
Petuhhov võttis endale natuke aega, et küsimusele vastata. Ega kuradiga leping pole mingi naljaasi. Eriti kui sul on kauplemine nii sügaval veres kui temal.
"Ma tahan veel 500 aastat elada!" hüüdis Petuhhov võidurõõmsalt.
"Seltsimees, ma võin sulle kinkida pikka ea, aga kui sa oma lolluse tõttu ülehomme kõrtsis väitsaga makku saad, siis ma tulen sulle järele."
"Nu tavai, teeme ära! Aga minu õlg?"
"Seda saab lihtsalt ravida. Mul on ainult vaja mingit nartsu millega see kinni siduda." Ja Vanapagana näole ilmus kaval muie.
"Aga mul pole midagi," vastas Petuhhov nõutult.
"Pole hullu, mul on," lõkerdas Kurat naerda ja tõmbas põest välja natside punase käepaela svastikaga. Tõmmates Petuhhovi vormi eest lahti, sidus Sarvik paela ümber ta käe. Koheselt tundis Petuhhov kergendust ning haava polnudki enam tunda.
"Millal ma selle paele ära võin võtta?" küsis juba üsna rõõmus seltsimees.
"Mitte kunagi! Ära sõlme pärast muretse, küll hoiab. Kui sa aga ise üritad seda lahti lõigata, siis sa sured!" muigas Vanajuudas. Oma joogisarve ette sirutades küsis seltsimehelt: "Kas võtame selle peale?"
"Võtame!" ütles Petuhhov ja sirutas käe välja.
"Meil võetakse vasaku käega!" käsutas Vanatont.
Veidi ehmunud Petuhhov sirutas, siis vasaku käe sarve järele. Käesurumise asemel haaras Vanaõel tal aga käest ning torkas tema nimetissõrme veritsema. Seejärel tilgutas ta kolm veretilka sinna samasse sarve ning jõi selle tühjaks.
"Sulle seekord ei jätkunud!" naeris Vanasõge. "Kui me enne ei kohtu, siis 500 aasta pärast. Ja vaata ette, õnnetusi juhtub." Ja nõnda ta oligi kadunud.
Seltsimees Petuhhovil õnnestuski sõja lõpuni elus püsida, kuigi tal oli korduvalt raskusi varjata oma parema õla ümber seotud haakristi.

Ajal kui ta Kurivaimuga lepingu tegi oli ta 36 aastat vana. Tänavu tähistas (muidugi üksinda ja salaja, aga siiski tähistas) ta oma sajandat sünnipäeva. Aga välja näeb kõige rohkem 45-ne. Praegusel ajal redutab Petuhhov üsna tihti Asüülis. Sa oled temaga vestelnud ning mõistnud, et sellel mehel loksub peas rohkem kui üks mutter. Samas voogab Petuhhovist mingit salapärast elutarkust.

Friday, June 22, 2007

Uus nägu

Peldikujärjekorras oodates tunduvad sekundid päevadena. Aga kuna ukse pihta prõmmimine on Asüülis äärmiselt ohtlik tegevus - sa ei või kunagi teda, mitu korda ületab peldikusolija mass sinu oma - siis ei jää muud üle kui oodata. Sa kuuled seestpoolt rõõmsat kiljumist ning madalat naeru. "Jaak?"
"Tule sisse!" ütleb lõbus naisehääl ning sale pikkade küüntega käsi tõmbab su ukse vahelt sisse. Pole ime, et ootamine nii kaua aega võttis. Nad olid peldikust väikese puhketoa teinud. Heksagonaalne peegel oli kraanikausi peal lauaks ning selle ümber kolm paaripukki. Peeglile oli tehtud valge pulbriga mingi kujutis. Lähemal uurimisel avastad, et tegu on Eiffeli torni siluetiga.
"Bonjour, mu sõber," ütleb Jaak maheda prantsuse aktsendiga.
"Eeeh, tere Jaak, Veronika, Virginia!" vastad kõheldes ning pressid ennast lõbusast laudkonnast mööda pissuaari juurde. "See koht on tegelikult mõeldud 2 päeva vanale karbonaadile ja eilsele veinile, mis nii väga soovib mu kehast väljuda."
"Sa oled liiga konservatiivne inimene. Kui VV pakuksid sulle praegu ennast siin samas peegli peal, kas sel juhul oleks ikka tegemist peldikuga või muutuks see hoopis seksodroomiks?"
"See pole päris sama asi."
"Aga on. On küll, selles su probleem ongi. Me peame seda pisikest planeeti, enda riigihakatist, seda linna või seda urgast nimega Asüül kasutama vastavalt hetkevajadustele. Kui meil oleks iga tegevuse jaoks eraldi ruum, siis meil oleks ainult üks pikk järjekord ja suur hulk tühje tube. Inimesed on lambad - nad tahavad täpselt seda, mis nende kõrvalseisjatel on."
"Ahah. Jätan meelde. Oota, aga mis sellest VV asjast sai?"
"Mitte peldikus!" ütles Veronika.
"Mitte peegli peal," ütles Virginia. Nähes teiste üllatust tundis, kuidas ta peab ennast täiendama: "Sellel on teravad servad!" Ning Virginia punastas. Seda ei juhtu tihti. Ilmselt on ta kunagi ennast peegli peal natuke ära kratsinud.

Sa väljud peldikust muigega, sest tegelikult sulle meeldib Jaagu mõte. Baarileti äärde jõudes avastad sa, et Alfons on asendunud näitsikuga. Peas tiirleb absurdne, kuid siiski mitte võimatu mõte - ma olen liiga palju absinti joonud.
"Tere, mida võtad?" küsib näitsik vallatult. Sa tahaksid kõike, ainult et ei peaks leti äärest lahkuma. Või samas. Baarides võibki leti ääres passida. Jah, seda ma teengi.
"Topeltkogus Alfonsi Rohelist!" vastad uhkelt ning see tõesti tundub hetkel hea mõttena. Vähemalt jääb sinust asüülipatrioodi mulje, kes tõeliselt hindab Alfonsi villimiskunsti. Või alkohooliku. Üks kahest ja sa oled valmis seda riski võtma.
"Mmm, hea valik!" ütleb näitsik ning asub innukalt jooki valama. Vist läks õnneks.
"Mis su nimi on?" küsid ning loodad mitte tavalise perverttüütaja muljet jätta.
"Kristiina."

Alfons

Ta sündis tsirkuseperre. Tsirkuses pole sul ainult ema ja isa. Sul on terve hulk emasid ja isasid. Habemega naine, kolm kääbust, kaks klouni, lõvitaltsutaja, üheksa õhuakrobaati ja teised veidrikud on teda ühel või teisel hetkel kasvatanud. Ja see muudab inimest. 15 aastasena esines ta juba rahva ees visates nuge oma väikese õe suunas, kes oli pöörleva ratta külge seotud. 19 aastasena suri tema isa üritades järjekordset hullumeelset põgenemist hullusärgist raudlaekast veetünnist. See oli õnnetu juhus - hullusärk ei tulnud seljast ning ta uppus sadade rõõmsate silmapaaride ees. Peale matuseid leiti ka tema isa testament, millega ta oli kõik oma maise vara jätnud just Alfonsile. See maine vara koosnes ühest vagunitäiest silmamoondamisviguritest ning väga paksust vihikust märkmetega. Nii algas Alfonsi mustkunstnikuelu ning tema ainus õpetaja oli tema surnud isa.
Alfons lahkus tsirkusest kolm kuud peale isa surma kui ta sattus peale oma emale ning kahele klounile. "Ainult mitte klounid!" jäidki Alfonsi viimasteks sõnadeks oma emale.
Edasi teenis ta leiba esinedes laatadel ning kõrtsides, kus ta oli üsna populaarne. Ringi rännates tekkisid tal ka naisaustajad ning ühega neist, mustlasneiu nimega Edith, elab ta koos siiamaani.
Kuidas Alfons Asüüli asutas on mõnavõrra hämar lugu ning need, kes seda ei tea ei saa seda kunagi teadma, kui just need, kes seda teavad ei joo ennast piisavalt jutukaks, et lugu edasi kanduks. Sina seda lugu ei tea, kuid sa loodad teise võimaluse peale.

Thursday, June 21, 2007

Juulius läheb Ridala Uljase juurde ülbitsema

Ordumeister oli talle öelnud, et Ridala Uljas on läinud liiga julgeks oma ketserluse ning nõiatrikkidega. Kuulduste järgi oli just Uljas see, kes pani Ordumeistri pojale hirmse needuse, mis võttis talt aru ning isu naiste järele mistõttu too nüüd mõisa õuel kanu taga ajab.

Kahe tosina jagu mehi kaasas, läks Juulius Ridala poole. Tee oli mudane ja tal said saapad läbimärjaks. Selline asi talle ei meeldi. Kuradi Uljas!

Kohale jõudes leidsid nad Uljase hüti ees jänest küpsetamas. Hans, mees Juuliuse paremal käel, läks ja lõi krõbeda jänese enda mõõga otsa. Ülejäänud näljased sõjamehed trügisid ka lähemale, et natukenegi kõhtu varju saada. Mõne minutiga oli jänesest järel vaid kondid. Uljas ise aga lõkerdas kavalalt naerda: "Ma nägin teid tulemas juba kolm päeva tagasi, oinad! Ma loodan, et jänku maitses hästi, ma tegin selle nimme teie jaoks. Marinaad sai küll veidi terav - ussilakk, siumari, leseleht ja teised maiustused võivad natuke kõhu kinni tõmmata. Aga see kõhukinnisus läheb teil üsna pea meelest kui teil silmist ja kõrvust verd hakkab purskama!"

Sõjamehed enam tema viimased sõnu ei kuulnud. Karjumine summutas Uljase kõne ning kogu tema õu oli täis maas vingerdavaid veriseid tompe. Juulius seisis paigal kui raidkuju. Tema silmad täitused hirmuga ning ta tundis kuidas külm higi voolab ta seljal vammuse ja rõngassärgi all. Uljas tõstis oma kõvera saua ning hakkas kriiskama:

Toonela varjud kuulge mu kutset
Ristikoerale paras palk
Las uurib maailma uudset
Mis ahne, himur, kalk!
Viige ta kaugele
Kodust ja kirikust
700 talve veerele
Kus hobused on raudsed
Ja majad kivist!
Viige ta kaugele
Naisest ja pojast
700 talve veerele
Kus tuli on taltsutatud
Ja loodus sureb!

Juuliusel läks pilt silme eest mustaks ning ta kaotas teadvuse. Ta ärkas niidetud muru peal Kadrioru pargis.

Sunday, April 16, 2006

Maasikakuningriigi sõda teorahvaga

"Maasikakuningriigis valitseb rahu ja vaikus. Kaitsja toob neile vett ning aeg-ajalt kobestab nende eluaset. Aga see suvi on niiske ning teorahvas kogub jõudu. Üksikud rünnakud asenduvad massiliste sissetungidega ning rahumeelne maasikarahvas peab lihtsalt kannatama. Teorahvas on eriti julm - lisaks maasikarahva elusalt järamisele, tuleb ette ka vägistamisi ning muid koledusi. Iga päev tuleb Kaitsja ning näeb kuidas maasikakuningriik hävib ning isegi Kaitsja ei suuda kõiki tigusi tappa.
Ja siis sekkud Sina. Sa püüad tigusi, Sa kogud nad kitsasse aedikusse ning päeva lõpus tuleb Kaitsja, kes annab Sulle raha iga teo eest, kelle Sa oled kinni püüdnud. Siis palub ta Sul lahkuda ning asub õelale teorahvale kätte maksma. Sa näed, kuidas teorahvas, suured ja väikesed, kõik lõmastuvad Kaitsja nuia all."

- Sa vaatad skeptiliselt Augustile otsa. Sa ei suuda otsustada, kas Sa peaksid maasikakuningriigile appi tõttama või on August hulluks läinud. Või oled Sina hulluks läinud. Aina tihedamini leiad sa ennast absindiklaasi tagant Augustiga Asüülist juttu vestmas. Just sellel hektel, kui sa oled valmis Asüülist lahkuma, tulevad trepist alla (Asüül asub keldrikorrusel) VV. Lõbusad ja seltskondlikud nagu alati, tulevad nad Sinu laua juurde.
Veronika: "Ja miks sina siin niimoodi üksinda istud?" - Sa vastad, et ma ei ole üksinda. Nad kas ei kuulnud või ei saa aru, sest Virginia jätkab: "Soovid seltskonda?"
Iga mees, kellel pole kindlat naist või tema intiimsusvajadus on selgelt rahuldamata, unistab olukordadest, mis meenutavad madalaeelarveliste pornofilmide prolooge (loe: halb näitlemine, mis peaks ära põhjendama järgmised 10 kuni 50 minutit hoogsat andmist).
Aga täna ei mõtle Sa selliste asjade peale. Sa pole kindel oma vaimses stabiilsuses ning saadad VV minema. Viisakalt loomulikult.

Thursday, March 09, 2006

Asüül

Varjupaik ühiskonna heidikutele ning muidu veidrikele. Mingit klubikaarti pole vaja, sissesaamiseks piisab trollilaadse turvamehe ärarääkimisest (on tulnud ette ka imemisjuhtumeid). Jookideks kõik, mis sobib traktorikütuseks, kuid ka tavalised märjukesed veini, õlu, viina, tequila ja gini näol. Paljude külaliste lemmikuks on kohapeal valmistatud absint.
Laval astuvad üles erinevad artistid, enamasti täiesti tundmatud. Aga muusika on hea, seltskond ei tüüta, jook on alati kiiremini kohal kui sa jõuad tellida ning pole aroomitubaka vastu allergilist kokka. Mõned käivad siin lihtsalt üksinda joomas, mõned ennast teistega võrdlemas, mõned loevad raamatut, mõned mängivad malet, mõned tarvitavad narkootikume, mõned otsivad hingesugulast (mitte otseses tähenduses).
Asüüli eest hoolitseb(paremini kui oma laste eest) endine mustkuntsnik Alfons.

Õed Veronika ja Virginia

Õed Veronika ja Virginia on natuke teistsugused. Ja mitte ainult välimuse poolest. Asjatundmatu ja konservatiivne vaataja peaks neid ilmselt lesbipaariks - antud situatsioonis väga sobimatu üldistus. Nad on täiesti tavalised heteroseksuaalsed perekonnaliikmed. Aga see pole kindlasti mitte kõige tähtsam.
Kuna nad on teatud ringkonnas üsna tuntud ning enamasti nad liiguvad koos, siis nimetatakse neid lühidalt VV. VV liiguvad tihti koos oma parima sõbraga, kes on võrdlemisi kahtlase mainega (seda võimendab fakt, et tal on alati narkootikume) mees. Tema nimi on Jaak. Ehk siis, neid kohates, võib eranditult näha pilti (alustades paremalt): Veronika-Jaak-Virginia. Jah, alati samas järjekorras.
Aga kuidas on seotud VV ning Jaak Sinuga? Esimene seos on enamustele meestele ilma mingi põhjenduseta selge - Sa tahaksid seksida koos Veronika ja Virginiaga. Korraga. Teine seos tuleneb Sinu õhtustest eelistustest - ka Sulle meeldib käia klubis nimega Asüül. Nagu ka nimi ütleb, on see varjupaik nendele, kellele tavalised olelemiskohad sobivad ainult koomalaadses joobes täiskusemiseks/oksendamiseks.

Wednesday, March 08, 2006

Autojuht Tarvi

Nagu nimi ütleb, on tegemist ametilt autojuhiga, täpsemalt Härra Bernardi autojuhiga. Enamus populaarseid meediaikoone ning muud Härra tallaalused on temaga vähemalt ühe korra kohtunud. Tegelikult ainult ühe korra, sest ainuke inimene, kes Tarvi lähedust välja kannatab ongi Härra Bernard ise. Võib-olla sellepärast, et ta on leidnud esimese autojuhi, kes Härra tagant midagi ei varasta, kuid võib-olla meeldivad talle lihtsalt selgrooga inimesed. Ja neid ei kohta Härra palju.
Tarvi üks hobisid on üllatusseks. Tihti läheb ta mõne Härra külalisega privaatsemasse kohta ning enne kui külaline aru saab, mis on toimunud, tuleb rahulolev Tarvi auto juurde tagasi. Üllatusseks. Kuid kõik, kes teda teavad, eriti mehed, ei julge temaga koos isegi sauna minna, sest on teada juhtumeid, kus üllatuse on saanud meesterahvas. Aga see polegi kõige tähtsam, sest muidu on Tarvi, erinevalt tavalistest autojuhtidest, peoloom ja karaokekunn. Ning ta ei sõida kunagi alkoholijoobes (rõhk sõnal alkohol). Sina ei ole Tarvi käest üllatust saanud, aga sa oled teadlik vastavast ohust.